SILVERI ERI: KUI KAOTAD MARATAONI, ÄRA KAOTA LAULU
Lähen suusa-pillidel sõitjate palverännakule ehk registreerisin ennast 63km pikkusele Tartu Maratoni rajale.
Juba viis aastat on suusad olnud mulle vajalikud töövahendid, kuigi ma pole ei suusasportlane ega jahimees. Olen kasutanud suuski teatrietendustel nii Tartus, Tamperes, Kuopios kui ka Rovaniemis ning mänginud kontsertidel suusapilli nii lumistes kui suvistes paikades Eestis ja kaugemalgi. Oma muusikaliste avastusretkedega ja asjade sisse kuulavate mikrofonidega olen mõistnud ja veennud ka publikut, et suusad on ühed vägevaimad trummid, mis olemas on.
Tihtilugu tundub soolomuusiku tee üksik, kuid olen sellel talvel otsustanud, et lähen suusa-pillidel sõitjate palverännakule, talvisele Tartu Maratonile. Täna registreerisin ennast ära 63km distantsile. Sellest tuleb pikk liug ja vägev suusa-träkk.
See juhtus nii, et Suusahullud'e eestvedaja Vahur Teppan kutsus mind suusapilli mängima Tartu suurele suusalaadale. Oleks kitarri- ja muusikapoodides sama suur tung kui suusalaadal, olekime üks muusikaalsemaid rahvaid maailmas. Muusika propageerijana tutvustasin laadalaval rahvale suuskade helilisi eeliseid, mille ehe ürgvibratsioon on igale suusaomanikule aasta läbi kättesaadav.
Lasin laadal end suusarahva melul kaasa viia ning tutvusin ka Tartu Maratoni eestvedaja Indrek Kelkiga. Maratoniplaanidest ei julgenud ma toona veel iitsatadagi, kuid märkasin, kuidas Vahur ja Indrek teineteisele märku andsid, et "sellest suusa-muusikust võiks saada meie selleaastane Tartu Maratoni eskperiment-sõitja.” Varsti tulidki nad ettepanekuga lagedale, kuid hoiatasid, et ilma spetsiaalse treeninguta läheks minu puistel suuskadel 63km läbimine liiga vaevaliselt. Nüüd olengi juba mitmes trennis käinud ja hulga kilemoeetreid kogunud. Lubasin korraks välja vahetada mu tavapärased puised liug-lauad ja vatijope ja karupükste asemele kinkisid nad Tartu Maratonist vaimustuja kostüümi, mis on tehtud taaskasutatud plast pudelitest. Kusjuures mulliveega täidetud plastikpudelid on üks mu teine lemmik trummilaadsetest pillidest, kuid see on juba teine lugu.
Kõige tänulikum olen ma aga selle üle, et meie uute suusasõprade toele ja abile sõidab ka Krstiina esmakordselt koos minuga pikemaid talve radu ning avastades jäiseid talvevõlusid hakkab ta neid järjest rohkem armastama. Kristiina on juba pool Tartu virtuaalmaratoni läbitud.
Koos Kristiinaga kutsume ka meiega kaasa sõitma:
Esineme koos eesti kirjanduse päeval 30. jaanuaril Võrus Kreutzwaldi muuseumis kell 15 ning plaanime pärast seda teha Lõuna-Eesti küngastel väikse kultuurilise suusaretke. Kes tahab ühineda, tulge päevasele kontserdile ja võtke suusad kaasa.