1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu Rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündis 1983. aastal TARTU SÜGISJOOKS. Tollaste otsustajate meelest pidi jooks toimuma kindlasti linnas nagu teised maailmakuulsad jooksumaratonid. Nii hakkaski poolmaraton kulgema läbi Tartu linna: start anti kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion. Jooksuüritus sai kohe ülipopulaarseks ning järgnevatel aastatel oli poolmaratoni põhidistantsil üle 1000 osavõtja, kellele lisandusid veel jooksjad 10 ja 4 km distantsidelt. Väga aktiivne oli ka lastejooksudest – MINI- ja MIDIjooksust – osavõtt: jooksmas käis üle 2000 lapse. Edule aitasid suuresti kaasa ka Tartu Maratonidel osalenud venelased. Nagu teistelgi rahvaspordiüritustel, olid osavõturohkemad aastad 1984-1987 ning raskeim periood 90ndate algus.
Kui suusamaraton ja rattaralli said 90ndate lõpus sisse uue kasvuhoo, siis jooksuüritus, mille korraldus oli aja jooksul olnud jooksuklubide kanda, tahtis uut impulssi. 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu Sügisjooks, seda juba uuel trassil. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks tervislikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti loodusesse, suusamaratoniga seotud kohtadesse. Aastal 2000 toimus järgmine oluline muudatus: jooksuvõistlus viidi sügisest kevadesse jaTartu Sügisjooksust sai TARTU JOOKSUMARATON. Distantside pikkused jäeti analoogseks: põhidistantsiks 23 km, lühikeseks distantsiks 10 km. Praegune Tartu Maastikumaratoni põhivõistluse rada kulgeb Otepäält Elvasse ja ühtib võimaluste piires suusamaratoni omaga. 2004. aastal lisandus jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. Muutus ka ürituse logo. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.
1983 korraldati esimene Tartu Sügisjooks 19,2 km pikkuse distantsiga.
1984 toimusid esimesed lastejooksud.
1986 rajale lisati poolkaar Annelinna tänavail pikendades rada täpselt 20km-ni.
1987 suurima osalejaarvuga Sügisjooks (kokku pea 4500 osalejat kõikidel Sügisjooksu radadel).
1990 distantside sekka lisati Perejooks, 5 km.
1992 alustati 10 km distantsidega.
1995 rada mõõdeti täpselt poolmaratoni pikkuseks (21,1 km).
1995 muudeti finišipaika – uus finiš on Tartu Laululaval.
1995 lasteüritused toodi põhijooksule eelnevale päevale.
1999 Tartu Sügisjooks viidi metsarajale Otepäält-Elvasse
2000 Sügisjooks nimetati ümber Tartu Jooksumaratoniks, toimumiseg toodi kevadesse, maikuu teisele pühpäevle, distants kulgeb
Otepäält Elvasse (23 km).
2008 finišipaik koliti Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse, sellest ajast arvestatakse ka rajarekordeid.
2011 10 km jooksul on uus stardikoht. Varasemalt anti start jooksumaratoni finišijoonelt, nüüdsest antakse
start Tartumaa Tervisespordi keskuse eest.
2012 uus osalejate rekord SEB Tartu Jooksumaratoni programmilistel üritustel – kokku osales erinevatel
üritustel 6790 inimest.
2013 programmi lisandub Heateo jooks
2016 pika distantsi rada lüheneb 120 meetrit, 23,3 km-le
2017 lisandus 5 km distants
2018 lisandus 42 km distants, 23 km distants pikenes 24,1 km-ni ja üritus sai uue nime - Tartu Maastikumaraton
2023 start ja finiš ühes kohas - Tartumaa Tervisespordikeskuses
21 KM VÕITJAD
2000 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Jane Salumäe | EST |
2001 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Külli Kaljus (Pirksaar) | EST |
2002 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Külli Kaljus (Pirksaar) | EST |
2003 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Külli Kaljus (Pirksaar) | EST |
2004 | Pavel Loskutov | EST | Maile Mangusson | EST |
2005 | Pavel Loskutov | EST | Tiina Tross | EST |
2006 | Margus Pirksaar | EST | Olga Andrejeva | EST |
2007 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Kadri Kadak | EST |
2008 | Vjatsheslav Koshelev | EST | Olga Andrejeva | EST |
2009 | Yuri Vinogradov | RUS | Külli Pirksaar | EST |
2010 | Taivo Püi | EST | Irene Chepkirui | KEN |
2011 | Raji Assefa Worku | ETH | Etaferu Wodaj Temesgen | ETH |
2012 | Viljar Vallimäe | EST | Evelin Talts | EST |
2013 | Roman Fosti | EST | Natalia Sokolova | RUS |
2014 | Roman Fosti | EST | Evelin Talts | EST |
2015 | Wachira Ibrahim Mukunga | KEN | Liina Luik | EST |
2016 | Wachira Ibrahim Mukunga | KEN | Kaisa Kukk | EST |
2017 | Wachira Ibrahim Mukunga | KEN | Olga Andrejeva | EST |
2018 | Ibrahim Mukunga Wachira | KEN | Kaisa Kukk | EST |
2019 | Wachira Ibrahim Mukunga | KEN | Marion Tibar | EST |
2022 | Wachira Ibrahim Mukunga | KEN | Kaisa Kukk | EST |
2023 | Roman Fosti | EST | Leila Luik | EST |
2024 | Julius Muriuki Wahome | KEN | Liis-Grete Arro | EST |
42,2 KM VÕITJAD
2018 | Sander Linnus | EST | Tea Pärnik | EST |
2019 | Rauno Jallai | EST | Klarika Kuusk | EST |
2022 | Ülari Kais | EST | Lilian Jõesaar | EST |
2023 | Rait Ratasepp | EST | Anneli Ratassepp | EST |
2024 | Rait Ratasepp | EST | Külli Sizask | EST |