AJALUGU

Maastikujalgrattad ehk bike’id mõtlesid välja ameeriklased kaheksakümnendate alguses, kuid Eestimaale jõudsid nad alles üheksakümnendate teises pooles. Rahvas võttis uut tüüpi rattad kiiresti omaks, paraku puudus Eestis sellele rattaklassile mõeldud maratoniformaadis rahvaspordiüritus. 

1998. aastal tundus aeg olevat küps. Norras toimuva Birkebeiner-ritteti eeskujul tekkis mõte korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil. Nii sündiski TARTU RATTAMARATON põhidistantsiga 63 km ja 31 km pikkuse peresõiduga. Vihmase suve tõttu tuli nii mõnestki suusaraja trassi osast loobuda, aga tagantjärele otsustades oli see pikemas perspektiivis õige valik. Algsele rajale on läbi aastate tehtud väikeseid muudatusi, näiteks on start viidud asfaldilt maastikule. Põhimõtteks on olnud jätta raja läbimine jõukohaseks igale tervele ja aktiivsele inimesele. 

Enne esimest Rattamaratoni olid paljud asjatundjadki pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Järgnevate aastate kiire areng on Rattamaratoni osalejate arvu viinud samale tasemele Tartu Maratoniga (aastal 2007 oli osalejaid juba 4681) ja vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi. Aasta-aastalt on kasvanud ka lätlaste ja leedukate osalus, sest neil puudub samaväärne võistlus. 

Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantside pikendati seniste 63km-lt 87-le ja 31 km-lt 40-le. Muudatuse tingis inimeste treenituse, oskuste ja rataste kvaliteedi tõus. 

Rahvusvahelist kõlapinda on üritusele andnud kuulumine alates 2002. aastast E1 kategooria võistlusena UCI rahvusvahelisse kalendrisse. Kui viimastel aastatel on Tartu Rattamaratoni finišis selgunud Eesti meistrid maastikurataste maratonis. 2009. aastal peeti sama võitluse raames ka selle ala EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED. 

Sarnaselt teiste üritustega on ka Tartu Rattamaratoni kavas traditsioonilised laupäevased lastesõidud Tähtvere Spordipargis. Aastatel 2001-2012 korraldati sealsamas ka atraktiivne tippsportlaste võistlus TARTU MAASTIKURATTASPRINT. 

2017. aastal lisandus kolmanda distantsina 21 km.

Vaatamata eliitratturite osalusele, on enamuse jaoks septembri kolmandal nädalavahetusel peetav Tartu Rattamaraton siiski suvelõpu rattarahvapeoks, kus võistlusmoment on teisejärguline.

• Võitjad

  1998	Alges Maasikmets	EST	Riina Toomis	EST
  1999	Andrus Aug	EST	Grete Pedmanson (Treier)	EST
  2000	Alges Maasikmets	EST	Riina Toomis	EST
  2001	Alges Maasikmets	EST	Grete Pedmanson (Treier)	EST
  2002	Sigvard Kukk	EST	Grete Pedmanson (Treier)	EST
  2003	Aleksejs Saramotins	LAT	Grete Treier	EST
  2004	Caspar Austa	EST	Grete Treier	EST
  2005	Aleksejs Saramotins	LAT	Grete Treier	EST
  2006	Jaan Kirsipuu	EST	Gunn-Rita Dahle-Flesja	NOR
  2007	Jaan Kirsipuu	EST	Laura Lepasalu	EST
  2008	Jaan Kirsipuu	EST	Ivanda Eiduka	LAT
  2009	Allan Oras	EST	Gunn-Rita Dahle-Flesja	NOR
  2010	Tanel Kangert	EST	Ivanda Eiduka	LAT
  2011	Tanel Kangert	EST	Maaris Meier	EST
  2012	Erki Pütsep	EST	Lelde Ardava	LAT
  2013	Erki Pütsep	EST	Dana Rozlapa	LAT
  2014	Andzs Flaksis	LAT	Janelle Uibokand	EST
  2015	Peeter Tarvis	EST	Liisa Ehrberg	EST
  2016	Andzs Flaksis	LAT	Lelde Ardava	LAT
  2017	Martins Blums	LAT	Katrina Jaunslaviete	LAT
  2018	Eimantas Gudiškis	LTU	Katrina Jaunslaviete-Kipure	LAT
  2019	Gert Jõeäär	EST	Janelle Uibokand	EST
  2020	Alo Jakin	EST	Janelle Uibokand	EST
  2021	Gert Kivistik	EST	Janelle Uibokand	EST
  2022	Gleb Karpenko	EST	Laura Lepasalu	EST
  2023	Antti-Jussi Juntunen	FIN	Merili Sirvel	EST
  2024	Gert Kivistik	EST	Mari-Liis Mõttus	EST