Silveri ema Anni oli kõva suusataja, tema suusad olid Pärnus tehtud Kajakad, mida tõukasid takka pikad bambuskepid. Ta võttis harrastajana osa ka mitmest võistlusest, käis Karpaatides suusamatkalgi ja armastas Treimani rannaküla liivaluidetele ja lumistele heinamaadele värskeid jälgi sisse sõita. Silver mäletab tunnet, kuidas Metsapoole kooli suusatajatega sai Pärnu ligidal Jõulumäel võistlustel käidud, peas vasardamas mõte, et miks ma pean suusatama, kui jala saaks palju kiiremini edasi. Tema tulemused polnud kuigi lennukad. 2020. aastal, kui Tartu Maraton lumepuuduse tõttu ära jäi, üllatas Silver ennast ja teisi sellega, et oli ainus, kes tol hetkel suutis suuski otstarbekalt kasutada. Nimelt tegi ta Tartu Maratoni ärajäämisest laulu ja saatis seda suusapilliga.

Vaata ja kuula lugu SIIT.

Kristiina mäletab, et lapsena võttis luuletajast isa Andres Ehin teda Raplas tihtipeale suusarajale kaasa. Enne toodi laka pealt suusad alla, tõrvati gaasipliidi leegi kohal ära, määriti, – ning kogu Rapla alevimaja köök sai suusaretkele minemise hõngu täis. Kui väike Kristiina ära väsis, sidus isa nende kepid kokku ja võttis tütre sleppi. Suusatamas käidi tuletõrjeväljaku taga metsas ja sellest on Kristiinal ilusad mälupildid. Süda sai täis suurt talverõõmu. Ta tundis, et et suusatada on tore just asjaarmastajana, mitte võidu peale nagu koolis. Isal oli ikka ka termosega kuuma mahlajooki kaasas. Puhkepausidel oli kena juttu ajada ja vaadata õhus hõbedaselt sätendavat lund. Isa oli käinud ka koos Lennart Meriga hantide, neenetsite ja sölkuppide juures ekspeditsioonil ning aidanud kaasa filmi “Veelinnurahvas” võtetel. Seal olid suusad tema igapäevaseks liikumisvahendiks.