Menüü
Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.
Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2013 aastal püstitati viimase 25 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja.
Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton asutajaliige.
Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63 km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune distants. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage. Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad täpselt põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud suusasõidud.
1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta
1967 esmakordselt võistlus ka naistele
1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks
1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
1996 programmi lisandus Avatud Rada
1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus
1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse
2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
2012 toimus esimene Tartu Teatemaraton
2016 taasavati Worldloppeti peakorter Tartus
2019 põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage
2024 Tartu Maraton programm tõsteti ühele nädalavahetusele, lisandus vabatehnika sõit
| 1960 | Rein Tikk | EST | - | |
| 1962 | Valter Tennisson, Anatoli Kreinin | EST | - | |
| 1963 | Valter Tennisson | EST | - | |
| 1964 |
Valeri Zelentsov |
EST | - | |
| 1965 | Tõnu Haljand | EST | - | |
| 1967 | Rudolf Mürk | EST | Eha Abel (Suija) | EST |
| 1968 | Arvo Kütt | EST | Ene Märtin (Altmäe) | EST |
| 1969 | Hain Kinks | EST | Ingrid Mägar | EST |
| 1970 | Tõnu Kinks | EST | - | |
| 1971 | Vladimir Šokman | EST | - | |
| 1976 | Mati Mallo | EST | Taima Kuusk (Nurm) | EST |
| 1977 | Tõnu Kinks | EST | Tatjana Ojavere | EST |
| 1978 | Anatoli Šmigun | EST | Rutt Šmigun | EST |
| 1979 | Arne Sammel | EST | Ülle Torop (Raudsepp) | EST |
| 1980 |
Arne Sirel |
EST | Küllike Ohno | EST |
| 1981 | Mati Albert | EST | Helmi Mihhailova | EST |
| 1982 | Mati Albert | EST | Rutt Šmigun | EST |
| 1983 | Jaanus Teppan | EST | Rutt Šmigun | EST |
| 1984 | Vahur Kihuoja | EST | Siiri Sepp | EST |
| 1985 | Artur Daniel | EST | Kerstin Kruuda (Margus) | EST |
| 1986 | Nikolai Politajev | EST | Ingrid Tikk | EST |
| 1987 | Ulvar Pavlov | EST | Krista Lepik | EST |
| 1991 | Margo Pulles | EST | Ene Tjulkina (Ojari) | EST |
| 1993 | Ulvar Pavlov | EST | Ene Aigro | EST |
| 1994 | Raul Olle | EST | Katrin Mauring | EST |
| 1995 | Hakan Westin | SWE | Ene Aigro | EST |
| 1996 | Hakan Westin | SWE | Maria Theurl | AUT |
| 1997 | Mihhail Botvinov | AUT | Gudrun Pflüger | AUT |
| 1998 | Mihhail Botvinov | AUT | Piret Niglas | EST |
| 1999 | Johann Mühlegg | GER | Nadezda Simak | RUS |
| 2001 | Raul Olle | EST | Piret Niglas | EST |
| 2002 | Havard Skorstad | NOR | Elin Nielsen | NOR |
| 2003 | Joergen Aukland | NOR | Svetlana Frizen | RUS |
| 2005 | Raul Olle | EST | Tatjana Mannima | EST |
| 2006 | Stanislav Rezac | CZE | Õnne Kurg | EST |
| 2007 | Jerry Ahrlin | SWE | Elin Ek | SWE |
| 2009 | Anders Aukland | NOR | Sandra Hansson | NOR |
| 2010 | Anders Aukland | NOR | Sandra Hansson | NOR |
| 2011 | Jerry Ahrlin | SWE | Sandra Hansson | NOR |
| 2012 | Joergen Brink | SWE | Susanne Nystroem | SWE |
| 2013 | Simen Oestesen | NOR | Sandra Hansson | NOR |
| 2015 | Eldar Roenning | NOR | Tatjana Mannima | EST |
| 2017 | Bastien Buttin | FRA | Aurelie Dabudyk | FRA |
| 2018 | Antoine Auger | FRA | Maria Gräfnings | SWE |
| 2019 | Niko Koskela | FIN | Maria Gräfnings | SWE |
| 2021 | Mart-Kevin Põlluste | EST | Tatjana Mannima | EST |
| 2022 | Emil Persson | SWE | Britta Johansson Norgren | SWE |
| 2023 | Henri Roos | EST | Justyna Kowalczyk-Tekieli | POL |
| 2024 | Henri Roos | EST | Teesi Tuul | EST |
| 2025 | Lauri Lepistö | FIN | Teesi Tuul | EST |
