AJALUGU

Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.

Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2013 aastal püstitati viimase 25 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja.

Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton asutajaliige.

Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63 km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune distants. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage. Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad täpselt põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud suusasõidud.

• Tähtsündmused

  1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
  1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta 
  1967 esmakordselt võistlus ka naistele 
  1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
  1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
  1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
  1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks 
  1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
  1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
  1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
  1996 programmi lisandus Avatud Rada 
  1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
  1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus 
  1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
  2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
  2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
  2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse 
  2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
  2012 toimus esimene Tartu Teatemaraton 
  2016 taasavati Worldloppeti peakorter Tartus
  2019 põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage

• Võitjad

   

  1960	Rein Tikk	EST	-
  1962	Valter Tennisson, Anatoli Kreinin	EST	-
  1963	Valter Tennisson	EST	-
  1964	Valeri Zelentsov	EST	-
  1965	Tõnu Haljand	EST	-
  1967	Rudolf Mürk	EST	Eha Abel (Suija)	EST
  1968	Arvo Kütt	EST	Ene Märtin (Altmäe)	EST
  1969	Hain Kinks	EST	Ingrid Mägar	EST
  1970	Tõnu Kinks	EST	-
  1971	Vladimir Šokman	EST	-
  1976	Mati Mallo	EST	Taima Kuusk (Nurm)	EST
  1977	Tõnu Kinks	EST	Tatjana Ojavere	EST
  1978	Anatoli Šmigun	EST	Rutt Šmigun	EST
  1979	Arne Sammel	EST	Ülle Torop (Raudsepp)	EST
  1980	Arne Sirel	EST	Küllike Ohno	EST
  1981	Mati Albert	EST	Helmi Mihhailova	EST
  1982	Mati Albert	EST	Rutt Šmigun	EST
  1983	Jaanus Teppan	EST	Rutt Šmigun	EST
  1984	Vahur Kihuoja	EST	Siiri Sepp	EST
  1985	Artur Daniel	EST	Kerstin Kruuda (Margus)	EST
  1986	Nikolai Politajev	EST	Ingrid Tikk	EST
  1987	Ulvar Pavlov	EST	Krista Lepik	EST
  1991	Margo Pulles	EST	Ene Tjulkina (Ojari)	EST
  1993	Ulvar Pavlov	EST	Ene Aigro	EST
  1994	Raul Olle	EST	Katrin Mauring	EST
  1995	Hakan Westin	SWE	Ene Aigro	EST
  1996	Hakan Westin	SWE	Maria Theurl	AUT
  1997	Mihhail Botvinov	AUT	Gudrun Pflüger	AUT
  1998	Mihhail Botvinov	AUT	Piret Niglas	EST
  1999	Johann Mühlegg	GER	Nadezda Simak	RUS
  2001	Raul Olle	EST	Piret Niglas	EST
  2002	Havard Skorstad	NOR	Elin Nielsen	NOR
  2003	Joergen Aukland	NOR	Svetlana Frizen	RUS
  2005	Raul Olle	EST	Tatjana Mannima	EST
  2006	Stanislav Rezac	CZE	Õnne Kurg	EST
  2007	Jerry Ahrlin	SWE	Elin Ek	SWE
  2009	Anders Aukland	NOR	Sandra Hansson	NOR
  2010	Anders Aukland	NOR	Sandra Hansson	NOR
  2011	Jerry Ahrlin	SWE	Sandra Hansson	NOR
  2012	Joergen Brink	SWE	Susanne Nystroem	SWE
  2013	Simen Oestesen	NOR	Sandra Hansson	NOR
  2015	Eldar Roenning	NOR	Tatjana Mannima	EST
  2017	Bastien Buttin	FRA	Aurelie Dabudyk	FRA
  2018	Antoine Auger	FRA	Maria Gräfnings	SWE
  2019	Niko Koskela	FIN	Maria Gräfnings	SWE
  2021	Mart-Kevin Põlluste	EST	Tatjana Mannima	EST
  2022	Emil Persson	SWE	Britta Johansson Norgren	SWE
  2023	Henri Roos	EST	Justyna Kowalczyk-Tekieli	POL