Menüü
Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.
Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2013 aastal püstitati viimase 25 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja.
Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton asutajaliige.
Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63 km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune distants. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage. Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad täpselt põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud suusasõidud.
1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta
1967 esmakordselt võistlus ka naistele
1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks
1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
1996 programmi lisandus Avatud Rada
1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus
1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse
2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
2012 toimus esimene Tartu Teatemaraton
2016 taasavati Worldloppeti peakorter Tartus
2019 põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage
1960 Rein Tikk
1962 Valter Tennisson, Anatoli Kreinin
1963 Valter Tennisson
1964 Anatoli Zelentsov
1965 Tõnu Haljand
1967 Rudolf Mürk Eha Abel (Suija)
1968 Arvo Kütt Ene Märtin (Altmäe)
1969 Hain Kinks Ingrid Mägar
1970 Tõnu Kinks -
1971 Vladimir Šokman -
1976 Mati Mallo Taima Kuusk (Nurm)
1977 Tõnu Kinks Tatjana Ojavere
1978 Anatoli Šmigun Rutt Šmigun
1979 Arne Sammel Ülle Torop (Raudsepp)
1980 Arne Sirel Küllike Ohno
1981 Mati Albert Helmi Mihhailova
1982 Mati Albert Rutt Šmigun
1983 Jaanus Teppan Rutt Šmigun
1984 Vahur Kihuoja Siiri Sepp
1985 Artur Daniel Kerstin Kruuda (Margus)
1986 Nikolai Politajev Ingrid Tikk
1987 Ulvar Pavlov Krista Lepik
1991 Margo Pulles Ene Tjulkina (Ojari)
1993 Ulvar Pavlov Ene Aigro
1994 Raul Olle Katrin Mauring
1995 Hakan Westin SWE Ene Aigro
1996 Hakan Westin SWE Maria Theurl AUT
1997 Mihhail Botvinov AUT Gudrun Pflüger AUT
1998 Mihhail Botvinov AUT Piret Niglas
1999 Johann Mühlegg GER Nadezda Simak RUS
2001 Raul Olle Piret Niglas
2002 Havard Skorstad NOR Elin Nielsen NOR
2003 Joergen Aukland NOR Svetlana Frizen RUS
2005 Raul Olle Tatjana Mannima
2006 Stanislav Rezac CZE Õnne Kurg
2007 Jerry Ahrlin SWE Elin Ek SWE
2009 Anders Aukland NOR Sandra Hansson NOR
2010 Anders Aukland NOR Sandra Hansson NOR
2011 Jerry Ahrlin SWE Sandra Hansson NOR
2012 Joergen Brink SWE Susanne Nystroem SWE
2013 Simen Oestesen NOR Sandra Hansson NOR
2015 Eldar Roenning NOR Tatjana Mannima
2017 Bastien Buttin FRA Aurelie Dabudyk FRA
2018 Antoine Auger FRA Maria Gräfnings SWE
2019 Niko Koskela FIN Maria Gräfnings SWE
2021 Mart-Kevin Põlluste Tatjana Mannima
