Menüü
15.02 - 16.02.2025

Eestimaa talvine laulupidu.
Täiendav info

AJALUGU

 

Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.

Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2013 aastal püstitati viimase 25 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja.

 

Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton asutajaliige.

Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63 km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune distants. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage. Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad täpselt põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud suusasõidud.

 

  • Tähtsündmused

    1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
    1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta 
    1967 esmakordselt võistlus ka naistele 
    1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
    1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
    1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
    1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks 
    1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
    1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
    1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
    1996 programmi lisandus Avatud Rada 
    1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
    1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus 
    1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
    2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
    2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
    2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse 
    2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
    2012 toimus esimene Tartu Teatemaraton 
    2016 taasavati Worldloppeti peakorter Tartus
    2019 põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage

  • Võitjad

     

    1960 Rein Tikk  EST    -  
    1962 Valter Tennisson, Anatoli Kreinin  EST    -  
    1963 Valter Tennisson  EST    -  
    1964

    Valeri Zelentsov

     EST    -  
    1965 Tõnu Haljand  EST    -  
    1967 Rudolf Mürk  EST    Eha Abel (Suija)  EST
    1968 Arvo Kütt  EST    Ene Märtin (Altmäe)  EST
    1969 Hain Kinks  EST    Ingrid Mägar  EST
    1970 Tõnu Kinks  EST    -  
    1971 Vladimir Šokman   EST    -  
    1976 Mati Mallo  EST    Taima Kuusk (Nurm)  EST
    1977 Tõnu Kinks  EST    Tatjana Ojavere  EST
    1978 Anatoli Šmigun  EST    Rutt Šmigun  EST
    1979 Arne Sammel   EST    Ülle Torop (Raudsepp)  EST
    1980

    Arne Sirel

     EST    Küllike Ohno  EST
    1981 Mati Albert  EST    Helmi Mihhailova  EST
    1982 Mati Albert  EST    Rutt Šmigun  EST
    1983 Jaanus Teppan  EST    Rutt Šmigun  EST
    1984 Vahur Kihuoja   EST    Siiri Sepp  EST
    1985 Artur Daniel   EST    Kerstin Kruuda (Margus)  EST
    1986 Nikolai Politajev  EST    Ingrid Tikk  EST
    1987 Ulvar Pavlov   EST    Krista Lepik  EST
    1991 Margo Pulles  EST    Ene Tjulkina (Ojari)  EST
    1993 Ulvar Pavlov  EST    Ene Aigro  EST
    1994 Raul Olle  EST    Katrin Mauring  EST
    1995 Hakan Westin  SWE    Ene Aigro  EST
    1996 Hakan Westin  SWE    Maria Theurl   AUT
    1997 Mihhail Botvinov  AUT    Gudrun Pflüger  AUT
    1998 Mihhail Botvinov  AUT    Piret Niglas  EST
    1999 Johann Mühlegg  GER    Nadezda Simak  RUS
    2001 Raul Olle  EST    Piret Niglas  EST
    2002 Havard Skorstad  NOR    Elin Nielsen  NOR
    2003 Joergen Aukland  NOR    Svetlana Frizen  RUS
    2005 Raul Olle  EST    Tatjana Mannima  EST
    2006 Stanislav Rezac  CZE    Õnne Kurg  EST
    2007 Jerry Ahrlin  SWE    Elin Ek  SWE
    2009 Anders Aukland  NOR    Sandra Hansson  NOR
    2010 Anders Aukland  NOR    Sandra Hansson  NOR
    2011 Jerry Ahrlin  SWE    Sandra Hansson  NOR
    2012 Joergen Brink  SWE     Susanne Nystroem  SWE
    2013 Simen Oestesen  NOR    Sandra Hansson  NOR
    2015 Eldar Roenning  NOR    Tatjana Mannima  EST
    2017 Bastien Buttin  FRA    Aurelie Dabudyk  FRA
    2018 Antoine Auger  FRA    Maria Gräfnings  SWE
    2019 Niko Koskela  FIN    Maria Gräfnings  SWE
    2021 Mart-Kevin Põlluste   EST    Tatjana Mannima  EST
    2022 Emil Persson                 SWE    Britta Johansson Norgren  SWE
    2023 Henri Roos  EST    Justyna Kowalczyk-Tekieli  POL
    2024 Henri Roos  EST    Teesi Tuul  EST

Esitleb

Määrdepartner

Meediapartner

Suurtoetajad

Toetajad

Koostööpartnerid

Sarjad