Maastikujalgrattad ehk bike’id mõtlesid välja ameeriklased kaheksakümnendate alguses, kuid Eestimaale jõudsid nad alles üheksakümnendate teises pooles. Rahvas võttis uut tüüpi rattad kiiresti omaks, paraku puudus Eestis sellele rattaklassile mõeldud maratoniformaadis rahvaspordiüritus.
1998. aastal tundus aeg olevat küps. Norras toimuva Birkebeiner-ritteti eeskujul tekkis mõte korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil. Nii sündiski TARTU RATTAMARATON põhidistantsiga 63 km ja 31 km pikkuse peresõiduga. Vihmase suve tõttu tuli nii mõnestki suusaraja trassi osast loobuda, aga tagantjärele otsustades oli see pikemas perspektiivis õige valik. Algsele rajale on läbi aastate tehtud väikeseid muudatusi, näiteks on start viidud asfaldilt maastikule. Põhimõtteks on olnud jätta raja läbimine jõukohaseks igale tervele ja aktiivsele inimesele.
Enne esimest Rattamaratoni olid paljud asjatundjadki pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Järgnevate aastate kiire areng on Rattamaratoni osalejate arvu viinud samale tasemele Tartu Maratoniga (aastal 2007 oli osalejaid juba 4681) ja vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi. Aasta-aastalt on kasvanud ka lätlaste ja leedukate osalus, sest neil puudub samaväärne võistlus.
Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantside pikendati seniste 63km-lt 87-le ja 31 km-lt 40-le. Muudatuse tingis inimeste treenituse, oskuste ja rataste kvaliteedi tõus.
Rahvusvahelist kõlapinda on üritusele andnud kuulumine alates 2002. aastast E1 kategooria võistlusena UCI rahvusvahelisse kalendrisse. Kui viimastel aastatel on Tartu Rattamaratoni finišis selgunud Eesti meistrid maastikurataste maratonis. 2009. aastal peeti sama võitluse raames ka selle ala EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED.
Sarnaselt teiste üritustega on ka Tartu Rattamaratoni kavas traditsioonilised laupäevased TILLU- ja MINImaratoni lastevõistlused Tähtvere Spordipargis. Aastatel 2001- 2012 korraldati sealsamas ka atraktiivne tippsportlaste võistlus TARTU MAASTIKURATTASPRINT.
2017. aastal lisandus kolmanda distantsina 21 km.
Vaatamata eliitratturite osalusele, on enamuse jaoks septembri kolmandal nädalavahetusel peetav Tartu Rattamaraton siiski suvelõpu rattarahvapeoks, kus võistlusmoment on teisejärguline.
Võitjad
1998
Alges Maasikmets
EST
Riina Toomis
EST
1999
Andrus Aug
EST
Grete Pedmanson (Treier)
EST
2000
Alges Maasikmets
EST
Riina Toomis
EST
2001
Alges Maasikmets
EST
Grete Pedmanson (Treier)
EST
2002
Sigvard Kukk
EST
Grete Pedmanson (Treier)
EST
2003
Aleksejs Saramotins
LAT
Grete Treier
EST
2004
Caspar Austa
EST
Grete Treier
EST
2005
Aleksejs Saramotins
LAT
Grete Treier
EST
2006
Jaan Kirsipuu
EST
Gunn-Rita Dahle-Flesja
NOR
2007
Jaan Kirsipuu
EST
Laura Lepasalu
EST
2008
Jaan Kirsipuu
EST
Ivanda Eiduka
LAT
2009
Allan Oras
EST
Gunn-Rita Dahle-Flesja
NOR
2010
Tanel Kangert
EST
Ivanda Eiduka
LAT
2011
Tanel Kangert
EST
Maaris Meier
EST
2012
Erki Pütsep
EST
Lelde Ardava
LAT
2013
Erki Pütsep
EST
Dana Rozlapa
LAT
2014
Andzs Flaksis
LAT
Janelle Uibokand
EST
2015
Peeter Tarvis
EST
Liisa Ehrberg
EST
2016
Andzs Flaksis
LAT
Lelde Ardava
LAT
2017
Martins Blums
LAT
Katrina Jaunslaviete
LAT
2018
Eimantas Gudiškis
LTU
Katrina Jaunslaviete-Kipure
LAT
2019
Gert Jõeäär
EST
Janelle Uibokand
EST
2020
Alo Jakin
EST
Janelle Uibokand
EST
2021
Gert Kivistik
EST
Janelle Uibokand
EST
2022
Gleb Karpenko
EST
Laura Lepasalu
EST
2023
Antti-Jussi Juntunen
FIN
Merili Sirvel
EST
2024
Gert Kivistik
EST
Mari-Liis Mõttus
EST