Maastikujalgrattad ehk bike’id mõtlesid välja ameeriklased kaheksakümnendate alguses, kuid Eestimaale jõudsid nad alles üheksakümnendate teises pooles. Rahvas võttis uut tüüpi rattad kiiresti omaks, paraku puudus Eestis sellele rattaklassile mõeldud maratoniformaadis rahvaspordiüritus.
1998. aastal tundus aeg olevat küps. Norras toimuva Birkebeiner-ritteti eeskujul tekkis mõte korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil. Nii sündiski TARTU RATTAMARATON põhidistantsiga 63 km ja 31 km pikkuse peresõiduga. Vihmase suve tõttu tuli nii mõnestki suusaraja trassi osast loobuda, aga tagantjärele otsustades oli see pikemas perspektiivis õige valik. Algsele rajale on läbi aastate tehtud väikeseid muudatusi, näiteks on start viidud asfaldilt maastikule. Põhimõtteks on olnud jätta raja läbimine jõukohaseks igale tervele ja aktiivsele inimesele.
Enne esimest Rattamaratoni olid paljud asjatundjadki pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Järgnevate aastate kiire areng on Rattamaratoni osalejate arvu viinud samale tasemele Tartu Maratoniga (aastal 2007 oli osalejaid juba 4681) ja vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi. Aasta-aastalt on kasvanud ka lätlaste ja leedukate osalus, sest neil puudub samaväärne võistlus.
Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantside pikendati seniste 63km-lt 87-le ja 31 km-lt 40-le. Muudatuse tingis inimeste treenituse, oskuste ja rataste kvaliteedi tõus.
Rahvusvahelist kõlapinda on üritusele andnud kuulumine alates 2002. aastast E1 kategooria võistlusena UCI rahvusvahelisse kalendrisse. Kui viimastel aastatel on Tartu Rattamaratoni finišis selgunud Eesti meistrid maastikurataste maratonis. 2009. aastal peeti sama võitluse raames ka selle ala EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED.
Sarnaselt teiste üritustega on ka Tartu Rattamaratoni kavas traditsioonilised laupäevased lastesõidud Tähtvere Spordipargis. Aastatel 2001-2012 korraldati sealsamas ka atraktiivne tippsportlaste võistlus TARTU MAASTIKURATTASPRINT.
2017. aastal lisandus kolmanda distantsina 21 km.
Vaatamata eliitratturite osalusele, on enamuse jaoks septembri kolmandal nädalavahetusel peetav Tartu Rattamaraton siiski suvelõpu rattarahvapeoks, kus võistlusmoment on teisejärguline.
1998 | Alges Maasikmets | EST | Riina Toomis | EST |
1999 | Andrus Aug | EST | Grete Pedmanson (Treier) | EST |
2000 | Alges Maasikmets | EST | Riina Toomis | EST |
2001 | Alges Maasikmets | EST | Grete Pedmanson (Treier) | EST |
2002 | Sigvard Kukk | EST | Grete Pedmanson (Treier) | EST |
2003 | Aleksejs Saramotins | LAT | Grete Treier | EST |
2004 | Caspar Austa | EST | Grete Treier | EST |
2005 | Aleksejs Saramotins | LAT | Grete Treier | EST |
2006 | Jaan Kirsipuu | EST | Gunn-Rita Dahle-Flesja | NOR |
2007 | Jaan Kirsipuu | EST | Laura Lepasalu | EST |
2008 | Jaan Kirsipuu | EST | Ivanda Eiduka | LAT |
2009 | Allan Oras | EST | Gunn-Rita Dahle-Flesja | NOR |
2010 | Tanel Kangert | EST | Ivanda Eiduka | LAT |
2011 | Tanel Kangert | EST | Maaris Meier | EST |
2012 | Erki Pütsep | EST | Lelde Ardava | LAT |
2013 | Erki Pütsep | EST | Dana Rozlapa | LAT |
2014 | Andzs Flaksis | LAT | Janelle Uibokand | EST |
2015 | Peeter Tarvis | EST | Liisa Ehrberg | EST |
2016 | Andzs Flaksis | LAT | Lelde Ardava | LAT |
2017 | Martins Blums | LAT | Katrina Jaunslaviete | LAT |
2018 | Eimantas Gudiškis | LTU | Katrina Jaunslaviete-Kipure | LAT |
2019 | Gert Jõeäär | EST | Janelle Uibokand | EST |
2020 | Alo Jakin | EST | Janelle Uibokand | EST |
2021 | Gert Kivistik | EST | Janelle Uibokand | EST |
2022 | Gleb Karpenko | EST | Laura Lepasalu | EST |
2023 | Antti-Jussi Juntunen | FIN | Merili Sirvel | EST |
2024 | Gert Kivistik | EST | Mari-Liis Mõttus | EST |