Sarnaselt tänavuse aastaga saabus ka 1960. aasta talv varakult - juba novembris oli võimalik suusatada. Ning inimeste huvi talispordi vastu oli suur! Linna vahel läks suuskadel liiklemine nii aktiivseks, et detsembris oli linnavalitsus sunnitud andma välja määruse, kus loetleti, millistel tänavatel tohtis suusatada, kelgutada ja uisutada ning millistel mitte. Korrarikkujatele olid määratud  trahvid 5-100 rubla ulatuses sõltuvalt karistuse määranud ametniku auastmest. 

 

1. Tartu Maratoni distantsi pikkus oli 55 km. Kui praegu on rajaga tutvumisel abiks operatiivsed digikaardid, siis 1960. aastal rajakaarti ei olnud ning lähtuti rajameistrite poolt antud infost.

 

“Pärast starti suunduvad võistlejad mööda jõge Ropka pargini, sealt üles Võru maanteele. Kambja oruni on maastik üsna rahulik. Siis algavad tõusud ja langused. Esimene toitlustuspunkt asub Pangodi rahvamajas 24 km-l. 35 km linnast, Tüki rahvamajas, on matkajail võimalik saada sooja teed ja puhata. Otepäält läheb rada Pühajärve sanatooriumini, sealt üle järve Käärikule. Ohtlikud kohad on rajal märgitud. Matkajad jaotatakse gruppidesse. Igale grupile antakse teejuht, nii et eksimist karta pole. Rada peaks meie arvates kõigile jõukohane olema,” julgustasid rajameistrid starijaid.

 

Distantsil oli kasutada meditsiiniline abi ja kolm peatuspunkti. Soovi korral organiseeriti osalejate toitlustus ja majutus nende endi kulul Käärikul ja Otepääl, samuti Käärikult tagasitoomine autobussidega.

 

Maratoni sünnipäeva puhul startis täna ka 50. Tartu Maratoni virtuaalsõit. Lisainfo ja registreerimine SIIN. Virtuaalse lastesõidu info SIIN. 

 

 

 

 

 

1. Tartu Maratoni start 1960. aastal. Foto: Klubi Tartu Maratoni erakogu