Iga Tartu Maraton on omamoodi eriline ja mis kõige tähtsam, iga osaleja isiklik vallutus. Kes mäletab krõbedas külmas ja lummavas päikesepaistes jääpurikaks külmunud vuntsidega läbitud suusakilomeetreid; kes vihmasajus viimaste lumeriismete otsimist; kelle jaoks meenub meeletus lumerohkuses toimund talvine laulupidu. Isiklik mälestus on alati kõige tugevam ja ehedam.

 

Siin on 5 Tartu Maratoni, millest suusarahvas räägib endiselt legende.

 

Number 5 - kõige esimene:

1. Tartu Maraton (1960)

 

Tartu Maraton on üks vanemaid Worldloppeti suusakalendris figureerivatest võistlustest. Kõik sai alguse 1960. aasta 16. jaanuaril, kui toimus esimene Tartu Maraton. Tõsi, tol ajal veel Tartu-Kääriku suusamatka nime all.

 

Talv saabus Eestisse harukordselt vara, juba novembris sai suusatada. Ajalooline esimene start anti seejuures otse Tartu kesklinnast vastvalminud Kaarsilla juurest, jääkaanega kaetud Emajõelt. Finiš ootas Otepää külje all Käärikul. Rajakaarti asendas rajameistri eelinfo tõusudest ja langustest ning ära eksimise vastu aitasid teejuhid, kes kaasa sõitsid.

 

Suusatada sai mööda maanteid, kuna lund oli palju ja teid ei liivatatud. Ajaloolise esimese Tartu Maratoni võitis Rein Tikk, kellel kulus 55km läbimiseks 3 tundi ja 27 minutit. Kokku osales 210 suusatajat.

 

Number 4 - kõige külmem:

28. Tartu Maraton (1996)

 

Esimene Tartu Maraton on ühtlasi ka väga hea kandidaat kõige külmema Tartu Maratoni tiitlile, kuid võib arvata, et veel suuremat külma pidid suusatajad trotsima 28. Tartu Maratonil 1996. aastal.

 

Maratonieelsel nädalal paukus Eestis üks sajandi kõvemaid pakaseid, kui mitmel ööl langes temperatuur alla 30 miinuskraadi ning neljapäeval mõõdeti Jõgeval isegi -37 kraadi külma. Pühapäeva hommikuks andis külm siiski pisut tagasi ning kell 9 hommikul oli stardipaigas Matul -25 kraadi. Start lükati siiski poolteist tundi hilisemaks.

 

60km pikkusele 28. Tartu Maratonile registreerus 2204 suusatajat, lõpetas 1788. Esmakordselt jõudis Tartu Maraton otselülitusega Eesti Televisiooni. Teist aastat järjest tuli võitjaks legendaarne Rootsi suusamees Håkan Westin (2h35min) hilisema kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu ees. Naistest võidutses Maria Theurl (3h5min).

 

 

Number 3 - kõige soojem:

33. Tartu Maraton (2002)

 

Porimaratoni nime all ajalukku läinud 33. Tartu Maraton toimus erakordselt ekstreemsetes oludes. Eestimaa talv algas varakult, juba novembris, kuid tahtis veebruaris vihmaladinal varakult minekut teha.

 

Maratoni nädalal lootsid korraldajad optimistlikule ilmaprognoosile, mis lubas viimsed lumeriismed maratoni päevaks veel alles jätta. Reaalsus oli pisut kurvem, sadas üksnes vihma ja lumi kadus. Enneolematu kangelasteo tulemusel suudeti paljude abistajate toel siiski kokku panna lühendatud kujul suusarada, mis algas Matult ja lõppes Arulas, kokku 42km.

 

Pühapäeva hommikul starti jõudnute esimene küsimus oli “Kus siin rada peaks olema?”. Esialgu paistis, et ümberringi on vaid porised põllud. Teest pisut eemal oli rada siiski täitsa olemas, keset rohelist põldu algas valge lumeriba. Paremusjärjestust siiski sellistes oludes välja ei selgitatud, maraton kuulutati matkaks.

 

Ent ime sai sündida, keset vihma ja rohelust toimus suusamaraton.

 

Number 2 - kõige sportlikum:

48. Tartu Maraton (2022)

 

Sportlikus mõttes kõige tugevam ja kõige rohkem maailma suusatamise tippe kokku toonud aasta oli 2022, 48. Tartu Maraton. Eesti suurim suusamaraton kuulus siis ka Visma Ski Classic Pro Tour sarja, kohal olid maailma parimad pikamaasuusatajad. Konkurentsi tugevust näitab ka fakt, et parim eestlane oli lõpuks alles 47. kohal (Henri Roos).

 

63km pikkuse sõidu võitis meestest rootslane Emil Persson (2h33min), naistest Britta Johansson Norgren (2h50min). Kokku registreeris maratonile 4303 suusatajat.

 

48. Tartu Maraton jõudis 5 tunni vältel otseülekandena miljonite vaatajateni nii televisioonis kui ka internetis.

 

Number 1 - kõige suurem:

22. Tartu Maraton (1986)

 

Tartu Maratoni osalejate arvu rekord pärineb aastast 1986, kui registreerunute piirarv 12 000 tuli täis juba novembris. Kokku lõpetas 60km pikkuse suusamaratoni 9858 suusatajat. See on tänini püsiv osalejate rekord Tartu Maratonil. Kusjuures, tol ajal oli Tartu Maraton osalejate arvu poolest ka maailmas üks suurimaid.

 

Stardist alates oli suusatajate kasutada ühe kilomeetri pikkuses 27(!) jälge. Osavõtjaid teenindas 1500 bussi. Kõik oli suurem kui kunagi varem. Maratoni kuldajastut ilmestas legendaarse spordireporteri Lembitu Kuuse ütlus: "Iga õige Eesti mees on näinud Estonias Savoy balli, omab nahkpintsakut ja on läbi sõitnud Tartu Maratoni.”

 

Matult alanud ja Elvas lõppenud 60km pikkuse 22. Tartu Maratoni võitis meestest Nikolai Politajev (2h26min) ja naistest Ingrid Tikk (3h2min). Esimest korda sõitis võitja uuendusmeelset uisutehnikat kasutades. Juba järgmisel aastal kehtestati Tartu Maratonil osaline uisutehnika kasutamise piirang (esimese 14km jooksul).

 

Uus peatükk maratoni ajalukku kirjutatakse aga 17. ja 18. veebruaril 2024, kui toimub 50. Tartu Maraton. Siis saab igaüks oma nime rasvaste tähtedega suusatamise ajalukku kirjutada, kui osaleb legendaarsel Tartu Maratonil.

 

Autor: suusaentusiast ja MTÜ Klubi Tartu Maraton liige Peeter Liik