Reeglid eliitgrupi ja Eesti meistrivõistluste jooksjatele
Kuidas jooks pahandusteta läbida? Toome välja olulisemad kergejõustiku reeglid, mille mittetäitmine võib eliitgrupi jooksjale ja poolmaratoni meistrivõistluste osalejatele lõppeda diskvalifitseerimisega.
Riietus ja võistlejanumber
Joosta ei tohi palja ülakehaga. Võistlejanumber peab olema kinnitatud rinnale (mitte seljale või vöökohast allapoole). Võistlejanumbrit ei tohi enne finišit ära võtta, seda ei tohi väiksemaks voltida või lõigata. Võistlejanumbri trükivabale osale võib teha väikseid augukesi.
Nende nõuete rikkumise korral võidakse jooksjale finišis aega ja kohta mitte fikseerida, st võistleja loetakse jooksu mitte lõpetanuks.
Jook ja söök
Rajal olles tohib tarvitada ainult ise kaasa võetud või ametlikest joogipunktidest (sh karastuspunktid, geelipunktid) hangitud sööki-jooki ja abivahendeid. Võistlejate isiklike toidusegude kätteandmiseks võivad klubidel olla joogipunktides oma esindajad. Kui abilisi pole, asetavad korraldajad isiklikud toidusegud eraldi tähistusega lauale, millelt võistlejad need ise ära võtavad. Abilised ei või väljuda joogipunkti piiridest ega tohi pudelit üle andes võistlejaga kaasa joosta. Joogipunktides on lubatud anda võistlejatele ka vajalikke riideesemeid (nt mütse) ja meditsiinitarvikuid (nt külmageeli või hõõrumisvastast salvi). Väljaspool ametlikke joogi- ja abistamispunkte ei tohi jooksjad ükskõik, kelle käest mitte midagi vastu võtta. Ainsaks erandiks on võistluste meditsiinipersonali poolt hädavajadusel osutatav abi. Keelatud on ka isiklike või korraldajate poolt antud jookide-söökide edasi andmine kaasvõistlejatele. See keeld käib ka pesukäsnade, jääkottide jms kohta.
Ükskõik, mille vastuvõtmine väljaspool ametlikke joogipunkte, võib viia diskvalifitseerimiseni. Seejuures pole oluline, kas jooksja vastu võetut kasutas või mitte. Joogi või pesukäsna vastuvõtmisel kaasvõistleja käest jooksjat esmalt hoiatatakse ja korduval rikkumisel diskvalifitseeritakse. Võimaluse korral näitavad kohtunikud hoiatuse saanud jooksjale kollast ja diskvalifitseeritud sportlasele punast kaarti, kuid võib juhtuda, et seda pole võimalik teha ja diskvalifitseerimine saab teatavaks alles peale jooksu lõppu.
Abivahendid
Jooksja tohib rajale kaasa võtta stopperi, pulsimõõtja ja sammulugeja. Kaasa ei tohi võtta telefoni, foto- või videokaamerat ja muusikamängijat ning kõrvaklappe. Kui muude seadmete kaasasolekut üldiselt ei kontrollita, siis kõrvaklappide kandmine on kategooriliselt keelatud.
Ükskõik milliseid, ka müravastaseid, kõrvaklappe kandev jooksja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Diskvalifitseerida võib videosalvestuste põhjal ka võistlusjärgselt.
Jalgrattad, tõukerattad
Rada on võistlejate läbimise ajaks igasuguseks liikluseks, sh ka jalakäijate- ja jalgrattaliikluseks suletud. Jalgratastega liiguvad rajal ainult meedikud ja rajajulgestajad. Võistlejate saatmine, „vedamine” ja neile tuulevarju tekitamine jalgratastel on keelatud. Loomulikult on keelatud ka jalgratastelt jooksjatele joogi või muu vajaliku ulatamine.
Jalgratastega on võrdsustatud ka tõukerattad.
Jalgratturi poolt keelatud abi saanud võistleja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Diskvalifitseerida võib videosalvestuse põhjal ka võistlusjärgselt.
Kaasvõistlejate abistamine
Keelatud on kaasvõistlejate kandmine, toetamine, käest või riietusest kinni hoides kaasa vedamine jms. Kukkunud kaasvõistleja võib jalule aidata, kuid jooksu peab ta jätkama iseseisvalt. Loomulikult ei tohi distantsil kaasvõistlejaid nügida-tõugata või muul viisil takistada ja häirida. Kaasvõistlejatelt saadavat „vedamisabi” jooksul, kus naised ja mehed koos võistlevad, keelatud abistamiseks ei loeta.
Keelatud abi kasutanud jooksja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Sellisel juhul diskvalifitseeritakse ebasportliku käitumise eest ka keelatud abi osutanud sportlane.
Eelnevas jutus on tihti kasutatud ähvardust „võidakse diskvalifitseerida”. Võistleja jooksu tühistamine pole kunagi kohtunike kergekäeline otsus. Selline otsus tehakse pärast põhjalikku kaalumist ja kõigi võimalike pealtnägijate arvamuse ärakuulamist. Samas on tihti kuuldunud erinevate klubide esindajate nurinat, nagu oleks mõne teise klubi võistlejate reegliterikkumistele ebaõiglaselt reageerimata jäetud. Kaebuste ja kuulduste põhjal kohtunikud kedagi karistama ei hakka, kuid kui nad reaalset määrusterikkumist märkavad, siis sellele ka vastavalt ka reageerivad.
Reeglitepärast ja heatujulist jooksu!
Kohandatud Tartu Linnamaratonile
EKJL Tehnilise komisjoni esimehe Peeter Randaru soovituste põhjal