Tutvu, kuidas end külma ilmaga rajale minekuks ette valmistada ja mida maratonirajal silmas pidada! Õige riietus ja teadlik tegutsemine aitavad muuta spordielamuse mõnusaks ka krõbedas talveilmas.

 

Riietumissoovitused

0 kiht: Higisärk lühikese varrukaga või võrkmaika (rinnanibud ära teipida, kellel see probleemne koht) + (soovituslikult tuulekaitsega) alus(suusa)püksid.

 

1. kiht: Esimene kiht pikka aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu.

 

2. kiht: 2 kiht pikka aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu (2 paari aluspesu vahele panna rinnale ja pükstesse ajaleht strateegiliste kohtade kaitseks).

 

3. kiht sportlikumale sõitjale: Kas suusakombe ja/või õhemat sorti soojendusdress (jakk ja püksid), kindlasti vähemalt seljaosa hingav. Suusakombe puhul võib peale panna veel kvaliteetsest, sportimiseks mõeldud mikrofliiskangast jaki. Lukuga saab sellel reguleerida niiskuse väljalaskmist.

 

3. kiht rahulikumale liikujale: soojem tuulekindlast (windstopper) kangast soojendustress (jakk ja püksid), vajadusel võib ka veel vesti peale panna. Sellise valiku puhul ei ole tõenäoliselt vajalik panna 2 paari pikki aluspesu pükse.

 

Muud soovitused

• Hommikul pese jalad, et need oleks puhtad ja kuivad. Suusasaapaid jalga pannes pane ka uued kuivad ja tavalisest soojemad sokid. (Mitu paari sokke ei pruugi teha saabast soojemaks kui varvastele jääb liiga vähe ruumi.) Suusasaapa peale kindlasti soojenduskatted.
• Tavalisele (suusa) sõrmkindale – EI (vähemalt mitte ilma aluskindata või kui tegu ei ole mingite eriti heade ja soojade kinnastega). Käpik ja „vähi“kinnas- (kahe sõrmega) – JAH
• Pähe kindlasti „buff“ ehk torusall (aga ära pane suu ette) või suusatamise näomask (saab ka motopoodidest). Paksemat sorti müts (2-kordset ei soovita kui buff all). Õhema mütsi puhul võib mütsi alla panna peapaela, et otsmikku paremini kaitsta ja torusall kaela, kukalt ja põski kaitsma kindlasti ka.
• Prillid silmade kaitseks. Kõrvalestad, nina ja põsesarnad määrida sisse rasvase kreemiga või teipida plaastriga.
• Kui lähed starti sportlikumas riietuses, siis stardikoridori kaasa suuremat sorti prügikott, kuhu teha sisse pea ja käeaugud (visata ära vahetult enne stardipauku).
• Kes on ettevaatlikum võib rajale kaasa võtta ka termokile (kohustuslik asi igas autoapteegis) ja kuivad kindad ja mütsi.
• Kõik üleriided, millega rajale lähed ja millega võib palav hakata, palume kindlasti markeerida kas oma stardinumbriga või nimega (näiteks paberteibiga). Sellisel juhul on võimalik teeniduspunkti jäetud asjad tuvastada ja hiljem maratoni büroost kätte saada.

 

Mida külmaga maratonirajal veel silmas pidada

• Külm ilm suurendab märgatavalt energiavajadust, mis võib viia tavapärasest kiirema väsimuseni või vajaduseni sõit katkestada.
• Väga külmades oludes võib olla keerulisem ka suuskade määrimine (libisemine võib olla kehvem), mis omakorda tõstab energiakulu.
• Kontrolli rajal regulaarselt, kas tunned kinnaste ja saabaste sees oma sõrmi ja varbaid.
• Hoia silm peal ka teistel osalejatel.
• Stardis on alguses liikumistempo aeglane. Kui külm pääseb sel hetkel riiete vahele, võib see mõjutada kogu sõitu. Arvesta ka sellega, et esimene toitlustuspunkt asub avatud väljal.
• Tartu Maratoni üritustel kehtib hädaabinumber 112. Kui oled ise hädas või märkad abivajajat, helista 112 ja ütle, et oled maratoni rajal – sind ühendatakse meditsiiniteenistuse staabiga, kes saadab abi. Oluline on osata kirjeldada oma asukohta (mitu kilomeetrit on lõpuni, millisest toitlustuspunktist oled läbi tulnud).
• Arvesta, et ekstreemses külmas vajab ka mobiiltelefon soojas hoidmist, et see toimiks.

 

Koostas: Klubi Tartu Maraton

13.02.2026