Stardihommikul valitsenud krõbe pakane ei hellitanud ei osalejaid ei korraldajad, kuid pakkus kõikidele vapratele talve nautlejatele imelisi vaatepilte ja emotsioone nii loodusest kui ühises rütmis pulbitsevast maratoni melust. Selliseid imelisi ilmaolusid antakse harva ja õnnelikud on kõik need, kes said sellel aastal seda ilma nautida kas rajal või raja kõrval. Ja kuigi suusalund oli kohati rajal nadimalt kui oleksime tahtnud ei rikkunud see ühegi peol osalenud külalise emotsiooni.

Südamest, suur-suur aitäh kõigile korraldajatele, vabatahtlikele ja Tartu Maratoni toetajatele – teie pühendumus, professionaalsus ja siiras hoolimine loovad selle erilise sündmuse, mida tunneme Tartu Maratoni ehk Talvise Laulupeona.

Tuhanded osalejad rajal, rõõm finišis ja ühtehoidmine kogu trassi ulatuses on märk sellest, et Tartu Maraton ei ole pelgalt spordivõistlus. See on traditsioon, mis ühendab põlvkondi ja kannab endas midagi väga eestlaslikku – visadust, vaikset tugevust ja ühist hingamist. Nagu meie selle talve kangelane Jan Uuspõld peale maratoni kokku võttis: „Tartu Maratonil tekib tunne, et see on nagu lotovõit, et olla selle rahva liige....“ Just see emotsioon – kokkuhoidmine, siirus ja rõõm liikumisest – on see, mis teeb Tartu Maratonist enama kui 63 kilomeetri pikkuse suusasõidu.

Aitäh teile kõigile, kes te selle suure loo sünnile ja toimumisele kaasa aitasite. Kohtumiseni järgmisel Tartu Maratonil!

Indrek Kelk koos 52. Tartu Maratoni korraldustiimiga