Maastikumaratoni „baaslaager“ asub Tartumaa Tervisespordikeskuse – mida enamus meist küll pideva paugutamise tõtu lasketiiruks peab – „hoovile“ jääval väljakul. Siit saadetakse jooksjad-matkajad teele ja siia jõuavad nad ka tagasi. Platsile on koondatud mitmesugust tegevust nii kaasaelajatele ja saatjatele kui stardiootajatele ning lõpetanutele alates toitlustusest ja vetsudest erinevate tegevuskeskusteni lastele ja nende vanematele.

 

Start antakse kell 9. Rada suundub lõunasse ja kulgeb pea täies ulatuses Elva jõe ürgoru mõlemal kaldal. Algus on ühtlasi legendaarse Tartu suusamaratoni finiš. Talvel jõutakse siia ülevas meeleolus ja väsinuna, kevadel siit kõik alles algab. Vasakule jääb Elva jõe ürgorg – kohati on seda läbi metsa kenasti näha. Paremale jääb imeilus männi-kuuse mets.

 

Kolme kilomeetri pärast ületame Elva jõe ja sealt on sobiv hetk heita jõele põgus pilk – see on hästi sinkavonkaline – maa pöörlemise tõttu ümber oma telje kalduvad lõunasse voolavad jõed uuristama oma läänepooset kallast ja see materjal settib idapoolsete kallaste juurde. Nii tekkivaid lookeid nimetatakse meandriteks. Kui need ajapikku jõest eralduvad, siis nimetatakse neid sootideks. Elva jõgi on küps jõgi – siin on ohtralt lookeid ja soote. Üle ujutatavatel lammidel kasvab pigem võsa, siis kõrgetel kallastel uhke männi ja kuusemets. Üsna sageli võib näha lookas puid, ladvad maas. Sellega sai hakkama selletalvine raske sulalumi, mis puud maadligi painutas. Need puud on hukule määratud. Varsti tuleb ka esimene, Embach Sassi (5 km) teeninduspunkt.

 

Järgnevatel kilomeetritel ületame nii Ilusa kui Timmi oja, mis nüüd paremat kätt jäävasse Elva jõkke suubuvad. Maratoonarid jõuavad nüüd Valgamaale – lühemate distantside jooksjad nii kaugele ei jõuagi. Varsti ootab Hellenurme joogipunkt (11 km), just seal on üks väheseid kohti, kus rada mööda kruusateed viib ning üle põldude paistab Hellenurme asula.

 

Järgnevad kilomeetrid kulgevad taas metsas ja veidi enne Paluveski teeninduspunkti (15 km) jõudmist läbime taas Elva jõe ürgoru – nimelt just siin teeb Elva jõgi järsu pöörde idasuunas – saab ta ju alguse Põlva maakonnast, Valgjärvest, mis siit justnimelt itta jääbki. Varsti pärast teeninduspunkti ületame ka Palu jõe enda. Järgnevad kilomeetrid taas kaunis metsas, siis jõuame Pedajamäe nimelisse teeninduspunkti (19,7 km). See on muidugi samanimelise mäe läheduses, aga paraku rajalt seda näha ei ole. Veel umbes kilomeetri järel pöörab rada tagasi, põhjasuunas. Just siin, pärast väikest lagendikku saab täis poolmaraton.

 

Pärast kolme metsast kilomeetrit jõuame Räbi teeninduspunkti (23,8 km), kus ületame kena paisjärve kohalt taas Elva jõe. See on üks vähestest kohtadest, kus inimasustusega kokku puutume – edasi on ligi 10 kilomeetrit metsaradu. Isegi teeninduspunkte on sinna raske teha, seetõttu on just sellel rajaosal ka üks iseteeninduspunkt (29 km).

 

Jõuame Kettneri (32,5 km) teeninduspunkti. Siin on korraks näha talumaju ja põlde. Taas ületame Ilusa oja, peatselt taas Embach Sassi teeninduspunkti (32,5 km), kus kord juba möödusime. Varsti ka RC Cola Illi teeninduspunkti (39,5 km).

 

Ja siit edasi, mõne kilomeetri vältel on kõrgel Elva jõe vasakkaldal jämedad majesteetliku männid. Nad on siin umbes 150 aastased – pärit veel tsaariajast – ja neil hinnanguliselt veel sama palju aastaid ees ootamas.

 

Jäänud on viimast korda Elva jõe ületamine, mäest üles rühkimine ja olemegi finišisirgel. Nüüd on aega hinge tõmmata, süüa-juua ja pesemas käia.

 

Maratonirada tutvustas Jooksuvana Mart Einasto.