AJALUGU

1 982. aastal ilmavalgust näinud Tartu Rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündis 1983. aastal TARTU SÜGISJOOKS. Tollaste otsustajate meelest pidi jooks toimuma kindlasti linnas nagu teised maailmakuulsad jooksumaratonid. Nii hakkaski poolmaraton kulgema läbi Tartu linna: start anti kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion. Jooksuüritus sai kohe ülipopulaarseks ning järgnevatel aastatel oli poolmaratoni põhidistantsil üle 1000 osavõtja, kellele lisandusid veel jooksjad 10 ja 4 km distantsidelt. Väga aktiivne oli ka lastejooksudest – MINI- ja MIDIjooksust – osavõtt: jooksmas käis üle 2000 lapse. Edule aitasid suuresti kaasa ka Tartu Maratonidel osalenud venelased. Nagu teistelgi rahvaspordiüritustel, olid osavõturohkemad aastad 1984-1987 ning raskeim periood 90ndate algus. 

Kui suusamaraton ja rattaralli said 90ndate lõpus sisse uue kasvuhoo, siis jooksuüritus, mille korraldus oli aja jooksul olnud jooksuklubide kanda, tahtis uut impulssi. 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu Sügisjooks, seda juba uuel trassil. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks tervislikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti loodusesse, suusamaratoniga seotud kohtadesse. Aastal 2000 toimus järgmine oluline muudatus: jooksuvõistlus viidi sügisest kevadesse jaTartu Sügisjooksust sai TARTU JOOKSUMARATON. Distantside pikkused jäeti analoogseks: põhidistantsiks 23 km, lühikeseks distantsiks 10 km. Praegune Tartu Jooksumaratoni põhivõistluse rada kulgeb Otepäält Elvasse ja ühtib võimaluste piires suusamaratoni omaga. 2004. aastal lisandus jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. Muutus ka ürituse logo. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.

• Tähtsündmused

  1983 korraldati esimene Tartu Sügisjooks 19,2 km pikkuse distantsiga.
  1984 toimusid esimesed lastejooksud.
  1986 rajale lisati poolkaar Annelinna tänavail pikendades rada täpselt 20km-ni.
  1987 suurima osalejaarvuga Sügisjooks (kokku pea 4500 osalejat kõikidel Sügisjooksu radadel).
  1990 distantside sekka lisati Perejooks, 5 km.
  1992 alustati 10 km distantsidega.
  1995 rada mõõdeti täpselt poolmaratoni pikkuseks (21,1 km).
  1995 muudeti finišipaika – uus finiš on Tartu Laululaval.
  1995 lasteüritused toodi põhijooksule eelnevale päevale.
  1999 Tartu Sügisjooks viidi metsarajale Otepäält-Elvasse
  2000 Sügisjooks nimetati ümber Tartu Jooksumaratoniks, toimumiseg toodi kevadesse, maikuu teisele pühpäevle, distants kulgeb 
  Otepäält Elvasse (23 km).
  2008 finišipaik koliti Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse, sellest ajast arvestatakse ka rajarekordeid. 
  2011 10 km jooksul on uus stardikoht. Varasemalt anti start jooksumaratoni finišijoonelt, nüüdsest antakse 
  start Tartumaa Tervisespordi keskuse eest. 
  2012 uus osalejate rekord SEB Tartu Jooksumaratoni programmilistel üritustel – kokku osales erinevatel 
  üritustel 6790 inimest. 
  2013 programmi lisandub Heateo jooks
  2016 pika distantsi rada lüheneb 120 meetrit, 23,3 km-le
  2017 lisandus 5 km distants
  2018 lisandus 42 km distants, 23 km distants pikenes 24,1 km-ni ja üritus sai uue nime - Tartu Maastikumaraton

  2023 start ja finiš ühes kohas - Tartumaa Tervisespordikeskuses

• Võitjad

  21 KM VÕITJAD

  2000	Vjatsheslav Koshelev	EST	Jane Salumäe	EST
  2001	Vjatsheslav Koshelev	EST	Külli Kaljus (Pirksaar)	EST
  2002	Vjatsheslav Koshelev	EST	Külli Kaljus (Pirksaar)	EST
  2003	Vjatsheslav Koshelev	EST	Külli Kaljus (Pirksaar)	EST
  2004	Pavel Loskutov	EST	Maile Mangusson	EST
  2005	Pavel Loskutov	EST	Tiina Tross	EST
  2006	Margus Pirksaar	EST	Olga Andrejeva	EST
  2007	Vjatsheslav Koshelev	EST	Kadri Kadak	EST
  2008	Vjatsheslav Koshelev	EST	Olga Andrejeva	EST
  2009	Yuri Vinogradov	RUS	Külli Pirksaar	EST
  2010	Taivo Püi	EST	Irene Chepkirui	KEN
  2011	Raji Assefa Worku	ETH	Etaferu Wodaj Temesgen	ETH
  2012	Viljar Vallimäe	EST	Evelin Talts	EST
  2013	Roman Fosti	EST	Natalia Sokolova	RUS
  2014	Roman Fosti	EST	Evelin Talts	EST
  2015	Wachira Ibrahim Mukunga	KEN	Liina Luik	EST
  2016	Wachira Ibrahim Mukunga	KEN	Kaisa Kukk	EST
  2017	Wachira Ibrahim Mukunga	KEN	Olga Andrejeva	EST
  2018	Ibrahim Mukunga Wachira	KEN	Kaisa Kukk	EST
  2019	Wachira Ibrahim Mukunga	KEN	Marion Tibar	EST
  2022	Wachira Ibrahim Mukunga	KEN	Kaisa Kukk	EST
  2023	Roman Fosti	EST	Leila Luik	EST
  2024	Julius Muriuki Wahome	KEN	Liis-Grete Arro	EST

   

  42,2 KM VÕITJAD

  2018	Sander Linnus	EST	Tea Pärnik	EST
  2019	Rauno Jallai	EST	Klarika Kuusk	EST
  2022	Ülari Kais	EST	Lilian Jõesaar	EST
  2023	Rait Ratasepp	EST	Anneli Ratassepp	EST
  2024	Rait Ratasepp	EST	Külli Sizask	EST